News
process...

Oinusa atu hetan abilidade koalia iha ema barak nia oin? ǁ REFERENSIA ESTUDU


Dala barak ema hotu hanoin katak Public Speaking ne'e so ema lideres publiku maka presija, Maibe ne'e sala,  tamba Public speaking ho objetivu atu hato’o ka espresa ideia ho eskoilla ka hili liafuan ne’ebe diak no bele simu hosi ema seluk, entaun signifika, ema hotu iha obrigasaun atu aprende oinusa atu hetan abilidade koalia iha ema barak nia oin.

Tuir mai, hanesan pontus importantes hodi bele hetan abilidade koalia iha ema barak nia oin:

Public speaking

Public speaking  ka abilidade koalia iha ema barak nia oin hanesan nesesidade absoluta ba kada individu hotu. Sei sai failansu ida ba ita karik ita hanoin katak so lideres publiku maka presija. Bazikamente, Public speaking ho objetivu atu hato’o ka espresa ideia ho eskoilla ka hili liafuan ne’ebe diak no bele simu hosi ema seluk. Ho nune’e kada individu hotu iha obrigasaun atu iha passu abilidade Public speaking atu nune’e idaias ne’ebe rai ka arma hela iha nia pensamentu labele sai lixu maibe sai benefisiu ba ema seluk.

Oinusa atu bele sai public speaker ne’ebe diak? Klaru katak ne’e laos algu ne’ebe bele obte ka hetan ho instantamente, maibe liu hosi prossesu ne’ebe naruk nomos oras semo ne’ebe a’as. Mesmo iha inisiu Serimonia, koalia iha publiku ne’e difisil tebes iha nia sujeitu “Public speaking is a very difficult subject”. Ho nune’e, iha orientasaun ida hodi bele torna ka sai ema public speaker ne’ebe diak.

Pontus importantes iha Public speaking

Algu primeiru ne’ebe presija hatene hosi ema ne’e atu koalia iha publiku maka, “você não está sozinho” (you are not alone). Public speaking hanesan interasaun ida, ho palavra seluk, iha ne’eba iha ema ne’ebe koalia (Alto-Falante) nomos rona nain (Ouvintes). Entaun los katak halo Public speaking laiha diferensia ho negosiasaun ne’ebe halao loron-loron ho kolegas sira (Koalia ho kolegas loron-Loron).

Faillansu ne’ebe halo hela deit hosi Public speaker maka koalia maiabe la hare ba nia audientes sira (Ema ne’ebe hare nia). Nia konsekuensia maka, Audientes sira senti baruk no ema ne’ebe koalai (Alto-Falante) kolen maibe la fo benefisiu ba se deit. “Igualmente Lakon ga lae?”.

Audientes (Hare nain sira) hanesan pontus importantes ba Public speaking. Sira maka sei determina los ka lae, ideias ne’ebe aprezenta hosi Ema ne’ebe koalia (speaker) bele aseita ka lae. Diak to’o ne’ebe, ideias ne’ebe ema ida halo, se la iha kapasidade atu hato’o ba audientes (Hare nain sira), maka sei laiha ida bele aseita ka simu. Hanesan mos ho livru koinnesimentu ne’ebe nunka le’e.

Nota 5 W + 1 H


Atu estabelese Public speaking ne’ebe diak, presija kapasidade atu le’e atmosfera ka situasaun audientes (hare nain sira). As vezes, audiente (hare nain sira) senti baruk ho materia ne’ebe aprezenta husi ema ne’ebe koalia (Speaker). Iha ne’eba ema ne’ebe koalia (Speker) tenki halo buat ruma hodi nune’e audiente (hare nain sira) bele interessante fila fali.”Hare ba audiente (hare nain sira), halo sira hakarak rona” nota 5 W + 1 H.



Kontestu ideias apropriadu
Faillansu ne’ee dala barak halo hosi ema ne’ebe koalia (Speaker) maka hato’o buat ne’ebe hase’es a’an hosi kontestu ideias. Nia konsekuensia maka, audientes (hare nain sira) ne’ebe matenek sei senti irritadu ka hirus no lakon nia respeitu ba ema ne’ebe koalia (Speaker. Se nune’e ona, difisil ba ema ne’ebe koalia (Speaker) atu rekupera hetan fila fali atensaun audientes (hare nain sira). “Hatene saida mak presija hato’o no saida mak la presija hanesan baze juridika ba Public speaker.”
No ikus liu “Respeita o nia audientes (hare nain sira)”.

Z'ray Vilela

Atu hetan Referensia Kompletu bele hanehan Download

Share to Google Plus share to whatsapp

About Lospalos News

Lospalos News hanesan media ida ne'ebe eziste hosi ema Lospalos atu transmite informasaun sosial ba publiku no laiha interese ba kualker aspeitu ne'ebe iha relasaun ho osan. informasaun ne'ebe Lospalos News publika mai hosi fontes barak, ho intensaun atu publika tutan ba ema hotu ne'ebe presiza.

1 komentar :

  1. Liafuan Aas Balu hau ladun komprende
    Halo susar atu komprende

    ReplyDelete

Komentariu lao ho Etika