News
process...

Saida mak Sustentabilidade Fundu Petroliferu?

 

Foto : www.jornalbisnistimor.com

Sustentabilidade Fundu Petroliferu nee so bele akontese kuandu Levantamentu Fundu ba OGE nee minimu ekivalente ho Retornu Investimentu Fundu ka tuir deit Nivel Rendimentu Sustentavel RSE 3%. 

RSE katak kalkulu nebe halo atu Fundu Petroliferu labele hotu maske minarai maran ona. Katak OGE uza deit 3% hosi total rikusoin petroleu no iha tempu nebe hanesan ita Nia Retornu nebe Tama mos 3%. Bahasa baibain katak uza Nia "funan" no Rai osan inan. 

Iha Nia rumus mak Saldo iha Banku + Net Present Value X 3/100.  Saldo mak total "asset liquidu" nebe sura ona ba dollar, sedangkan Net Present Value mak valor dolar ba minarai iha Rai okos nebe seidauk foti maibe sura ona ho presu ohin loron nian. Keta haluha, Net Present Value nee so aplika ba kampu nebe fo hela produsaun. 

Analogy simples mak karik o iha osan $10 mak kada loron o gasta $2, maka loron Lima deit osan nee hotu ona. 

Hanesan mos, karik o iha $10 mak o uza ba fila liman mak hatama Retornu $2 no iha tempu nebe hanesan o gasta $2 kada loron maka o Nia osan $10 nee nunka bele hotu. 

Jadi, kuandu o gasta tuir deit RSE ka 3%, maka Fundu nunka bele hotu. Ida bee nunka bele hotu nee mak bolu "Sustentabilidade".

Infelizmente, Iha tinan 15 ikus nee, ita Nia Levantamentu nee sempre ultrapassa RSE 3%, jadi laiha ona buat ida Naran sustentabilidade Fundu. Rata rata RSE durante nee berkisar iha $500 juta kada tinan, Maibe Levantamentu sempre iha Nivel biliaun dolar. 

Ohin, Governu halo Retifikativu atu aumenta biliaun $1.1 ba OGE orijinal 2022. Los duni nee nudar Levantamentu paling boot, Maibe Laos paling unik iha Rai nee. AMP iha 2019 deit foti 5% (iha tempu neba nee ekivalente ho $800 juta) atu ba Sosa PI Sunrise (maske sei sura iha Fundu nee Nia saldo, mais realidade osan nee iha ona ConocoPhillips ho Shell Nia liman. Nee la sura ho $50 miloens ba TL Cement (Kompania nebe Laos Timor nian nebe Hari hosi James Rhe, nebe to ohin loron Nia paradeiru nee ita lahatene)

Diskusaun nee konaba $70 juta ba subsidiu $200 ba uma kain ema kiak sira iha Dezembru, nebe peritu sira kalkula katak sei for risku ba sustentabilidade Fundu Petroliferu rasik. 

Hau la kumprende oinsa "alokasaun 2% hosi total OGE" Ida ba ema kiak nee bele fo ameasa ba sustentabilidade Fundu Ida?  Analisis nebe Politiku sira hare "sangat penting dibandingkan" dengan "Fundu Veteranus $1 biliaun plus maizumenus $100 juta ba veteranus, nebe representa 35% total despeza 2022 nian. 

Halo hau hakfodak mak laiha "analista ka Ekonomista" Ida mak halo kritika ba "Fundu Veteranus" plus transferensia ba veteran, no Empresa Estatal nebe sempre rugi. 

Analista matenek sira nee haluha katak "maske subsidiu $200" nee mak la halo mos Fundu iha ameasa atu hotu " iha 2033 (Balu dehan bele lalais Liu), karik Bayu Undan maran iha tinan oin no laiha Kampu foun penganti nebe fo produsaun.  

Atu dehan katak, Laos subsidiu $200 mak sei halo Fundu nee la sustentavel, maibe Politika Ekonomia nebe Governu sira halo ona desde Maun boot Balu Nia ukun to ohin loron mak estraga tiha Sustentabilidade Fundu Petroliferu nee. 

Ita Nia despeza rekorente nee Liu ona biliaun $1, laiha produtividade hosi seitor oi oin, inklui ita Nia "boot sira" la hadiak sistema edukasaun nebe diak ba ita Nia oan sira, maibe fasilita sira nia oan atu ba eskola diak iha Rai liur ka eskola international Rai laran sira atu sira bele kontinua goja Rai nee Nia oportunidade. 

Buat nee, hau atu dehan katak fahe $200 ba ema kiak mos Fundu Petroliferu sei hotu, la fahe mos sei hotu. Tanba nee mak hau defende subsidiu ba ema kiak nee. Diak Liu ema kiak hetan netik uitoan Duke broker sira mak lalin hotu ka birokrat rakus sira mak fahe ba malu.

Karik ita boot sira konkorda atu hamenus despeza rekorente sira nee, hau sujere atu "halakon pensaun vitalisia", halakon subsidiu Transporte ba Funsionariu publiku sira, halakon Fundo Sosiedade Sivil,  halakon osan ba veteranus, kua salariu 20-30% hosi Nivel hotu-hotu, avalia planu bisnis Empresa Estatal sira hotu ka halakon "IP no EP" la penting sira hodi integra iha diresaun Jeral Ida. Muda statutu Funsionariu publiku hosi "permanent ba kontrak services"

Se ita boot sira la brani atu halo Ida nee, entaun   lalika koalia Barak. Hanesan deit.

Husi : Juvinal Dias

Le'e Mós : GOVERNU TIMOR FA'AN TRABALHADOR ||HANOIN DE’IT || Z-ray Vilela

Share to Google Plus share to whatsapp

About Lospalos News

Lospalos News hanesan media ida ne'ebe eziste hosi ema Lospalos atu transmite informasaun sosial ba publiku no laiha interese ba kualker aspeitu ne'ebe iha relasaun ho osan. informasaun ne'ebe Lospalos News publika mai hosi fontes barak, ho intensaun atu publika tutan ba ema hotu ne'ebe presiza.
comments

0 komentar :

Post a Comment

Komentariu lao ho Etika